Minu foto
Nimi:
Asukoht: Tallinn, Estonia

Ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb - kuid korda saadab head... /Goethe, "Faust"/

esmaspäev, september 25, 2006

Silgatud :)

Kooli kehalise kasvatuse tundides ma küll nii usin ei olnud, peaks mainima. No haiges olekus ikke ei läinud jooksma, sõltugu sellest või aastahinne.

Aga eile käisin ära. SLÕhtulehe XXIV Rahvajooks, kus oli õige mitu varianti pakkuda. Näiteks võis ilma ajavõtuta kõndida või keperdada 5 km. Või aja pääle lipata 10, 21 või 47 km. Valik missugune. Distantsi pikkus oli ilusti rinnanumbritele alla ka kirjutatud.

Kaesin ilma ja inimesi, nendesamade numbrite järgi. Vanamehenäss - ja 47 km. Vanamehenässid, mitmekesi kenasti halliks lännu ja habemetega, ühtemoodi särgid seljas - ja 21 km. Naisolendid enamasti 5 ja 10 km.

Lastejooksud olid ägedad kaeda. Vahtisime laiema üldsusega kahelt poolt stardikoridori, kuda kuni 6-aastased pistsid 300 meetrit silkama. Kõige noorem osaleja oli 11-kuune. Ja ära silkas. Emme kõrval küll, aga suurema osa ajast ikke jooksis ise. Täitsa metsas - nii noor ja nihuke spordiarmastus....

Rada oli päris jõhker võrreldes SEB Sügisjooksu rajaga. Viimane kulges suhteliselt tasasel pinnal ja raja lõppu jäi paras allamäge jupp kah. Aga Lauluväljak-Pirita tee-Kose tee-Kloostrimetsa tee ring ei ole teps mitte sihuke madal ja maadligi. Eieieiei. Kõigepäält kohe raja alguses Kose tee tõus :S See võttis nii mõnelgi hinge kinni. Ja edasi tulid igasugused kurvid ja värgid sisse - ei teagi, kummal pool teed olla omadega. Hää, et leidsin rajalt ühe kaas-jalutaja, kelle eesmärk oli samuti Sügisjooksust parema ajaga finišisse jõuda, ja seda elusalt. Allamäge lõigud lidusime, vahepääl kõndisime, siis jälle natuke lidusime... Aega veel ei ole protokollist vaadanud, aga finiši tablool oli 1:21:44... Selle järgi peaks ikke parem aeg olema küll kui Sügisjooksul.

Hästi läbimõeldud värk, peaks mainima - lõpus anti pääle diplomi ja medali ka ürituse logoga särk. Puhas pesu!!! Sihuke tibukollane oli. Koju jõudes oli see kah korralikult läbi higistatud (kes käskis fliisi pääle panna palava ilmaga) ja läks pessu.

Tänase päeva seisuga ei ole hämmastaval kombel isegi kann kange ega koivad valusad... huvitav, millest see küll tuleb?

Jätkuvad võitlused tõbedega ja muidu on ka laias laastus enesetunne nii sitt kui üldse olla saab. Endiselt kodutu, endiselt peletis, endiselt võrratu märklaud nugade selga loopijatele, kelle probleemid on täiega väljamõeldised. Ehk olen ka ise väljamõeldis? Kellegi perversselt väärastunud fantaasia vili, mitte lihast ja verest inimene? Kellelgi ei saa ju ometi KÕIK nii persses olla kui minul praegu?!