Liigutame-liigutame!

Nonii, sissekanne teemal "nui neljaks ja kasvõi vereni välja."

Ega normaalsed inimesed ei lähe ju pärast tööd lausvihmas metsa jalutama? Isegi kui jalutamisega kaasneb mingi sihipära, näiteks seenekorjamine?

Aga mina mõtlesin, et lähen, korjan "Tallinn liigub!" sarja templikese oma templikaardi pääle, vantsin raja läbi ja saab kanni ehk ka vähem võdisema. Aga no vihmasadu ma sinna küll ei tellinud. Ilmselt tegi seda keegi teine, sest sääl oli ausõna veel rahvast pääle minu. Mõni mees koguni lühikeste varrukatega särgis ja lühikeste pükstega!!! (Kann põlnd eriti kena, aga lidumises oli mingi eriline dünaamika... )

Tubli olin. Ei läinud pärast Selverisse sissegi, kahtlase kalorsusega söökide ostmisest rääkimata. Kodus sõin ahjust läbi käinud kana ja juurikaid, kusjuures parim osa sellest söögist ei olnud mitte Vahemere maitseaine ega Puusalude suvikõrvits (mis on, muuseas, pika puuga üle prahi!), vaid koorega küüslaugud. Lugesin mingist raamatust, et koorimata küüslauguküüned visatakse koos muude juurikatega ahju - vist Itaalias? - ja siis pärast on pehmed, ei ole nii vänged ja saab koore seest nt saia pääle välja väänata. Proovisin. Täitsa tõene info - nii ongi. Neid küüslaugukesi saabki koore seest välja väänata ja nad ei haisegi nigut Keila-Joa buss parimatel päevadel... hoopis söödavad on. Kõik seitse sõin ära.

Enne magamaminekut lugesin vääga temaatilist raamatut. "Prantslannad ei lähe paksuks." Poole pääl olen ja täitsa meeldib. Aga ennemalt ma sõin lugemise kõrvale igasugu asju, kasvõi juurikaid dipikastmega - aga eile olin nii tubli, et ei söönud! Laua ääres sõin oma ahjugemüüsekana ära.

Kui nii edasi läheb, siis omandan ehk jõuluks või sünnipäevaks mõned kasulikud harjumused...

Mis valemiga köhanohualgetest lahti saada? Praegu on kallal. Ei tea, kust pärit.