Anonüümne Pekipõrsas

Tere. Mina olen Miisu ja ma olen PAKS.

Ise sõin ennast paksuks. Tervist pole ollagi, välimust ka mitte.

Positiivne on see, et targad nõuandjad näitasid suurel ekraanil, et minu hädade põhjuseks on suures osas just kõikvõimalik piimakraam, nii et vanas eas sain teada, et mul on piimatalumatus (laktoos, kaseiin - kogu piim, ükskõik mis paganama elajalooma oma).

Nii et nüüd hakkab siin olema üks põhimõtteline "not milk!" oaas, kuhu on oodatud kõik pekipõrsad, kes on endale pähe võtnud, et neist peavad saama saledad suslikud.

Tere veelkord, astuge sisse!
Miisu
(65/88-92-102)

P.S! Menüü selgub homme.

Läksin rasva - pakin asju

... ja palun üks pilet Paks-Sale ekspressrongile. Esimeses klassis. Saabumisega augustis.

1. Kui prioriteediks on töö ja teine töö ja kolmas töö, siis ei ole midagi imestada, et nende järel sabas seisev välimus ja tervis kannatavad sünkroonis. PAKS ja kogu diagnoos.

2. Järelikult aeg prioriteedid ümber ehitada ja ise esimesele kohale trügida, kuigi see ei ole kasvatusteooriate kohaselt üleüldse viisakas. Puu taha see viisakus!

3. Halvas asjas tuleb näha head - kes ei tohi süüa piimaga seotud sööke, see ei saa süüa ka paksuks ajavaid keeduvorste, juuste, šokolaade ja küpsetisi-koogikesi. Järelikult: gemüüsesööja elu, tere hommikust! (päevast, õhtust jne)

Läksin iseloomale parajat reisipuuri otsima, tulen varsti.

Inimkatsed kapsaga

Ehk kuidas ma kapsasupidieeti enda peal katsetasin.

Tegelikult leidis see katsetus aset juba päris ammu, lausa möödunud aastal - aga kuuelapselisel üksikemal, kes kahel kohal tööd rabab, ei ole just kõige sagedamini aega korralikult blogida, eksole ;)

Niisiis võtsin ette Tervis+ brošüürikese "25 dieeti" ja tegin retsepti järgi poeskäigunimekirja valmis.

Kapsasupisse läks:
2 suurt jämedat porrut
2 väiksemat purki konserveeritud tomateid
2 rohelist paprikat
1 väike valge peakapsas
5 keskmist porgandit
1 punt varssellerit
1 kimp käharpeterselli
maitsestamiseks sool, pipar, liha üldmaitseaine, puljongimaitseaine.

Kogu selle kupatuse nüsisin peeneks ja toppisin potti, vee valasin otsa ja ajasin keema. Käredal tulel 10 minutit, siis vaiksemal tulel veel 30 minutit - ja supp valmis. Tuli peaaegu 10-liitrise poti täis.

Ja läks dieediks!

1. päev:
Järasin suppi 3 korda - hommikuks, lõunaks ja õhtuks paraja suure (0.7 l) kausitäie. Juurde sõin puuvilju (pirne, õunu, paar nektariini).
Soehnle Chicago kaal näitas 16. aprillil, et kaal 58.8, rasvaprotsent 29.2, vedelikuprotsent 51.1, lihaste protsent 36.5

2. päev:
Larpisin jälle suppi 3 korda, juurde lubati teisel päeval tooreid juurvilju (redised, porgandid ja varsseller läksid loosi) ja õhtuks ühe suure ahjukartuli.
17. aprill: 58.4, 28.8, 52.2, 37.1

3. päev:
Lisaks 3 korda supi mugimisele lubati süüa puu- ja juurvilju niipalju kui keresse mahub. Seekord valisin kurgid, tomatid, redised ja õunad-pirnid.
18. aprill: 58.0, 28.6, 51.9, 36.9

4. päev:
See oli tore päev! Lisaks supile (mis endiselt maitsev oli ja külmkapis hästi säilis, kuigi juba hakkas poti põhi paistma...) võis süüa 3 banaani (valisin hästi suured) ja rasvatut piima (Milla 0.05% liitrine pakk). Piim maitses nagu sulanud plombiir, üldse ei tundunud rasvatu piimapesuvesi. Ja väga hää päev oli!
19. aprill: 57.4, 29.0, 50.8, 36.5

5. päev:
Supipotiga aamen, st supp otsas mis otsas. Uskumatu, nii suur potitäis oli! Süüa võis natuke liha, mina võtsin ühe kanafilee, praadisin selle oliiviõlitilga ja karriga pannil läbi ja pistsin mõnuga pintslisse. Enesetunne endiselt suurepärane ja kõht kenasti täis. Ainult vaja poodi minna ja uue supilaari jaoks juurikad osta. Lisaks supile võis süüa 6 tomatit. Sõin.
20. aprill: 57.4, 29.1, 50.8, 36.5

6. päev:
Uus laar suppi. Seekord võtsin tšilliga purustatud tomatite konservi ja lisasin lillkapsast ja broccolit ka, muud ained samad, ainult pisemas koguses ja pott u. 5-liitrine. Võis süüa linnu- või loomaliha ja tooreid juurikaid. Netist aga lugesin, et kala võib ka... Läksin külla ja sain suure lõhesteigi. Mõnus!
21. aprill: 57.0, 29.3, 50.6, 36.5

7. päev:
Täisterariisi sõin kaks kotikest ära, supiga tegin 1:0 (neljaks suureks kausitäieks jätkus) ja järasin mõnuga rediseid, varssellerit ja kurki-tomatit. Kõht täis ja enesetundel häda ei midagi. Puuviljamahla lubati ka juua, valisin virsikunektari.
22. aprill: 57.1, 29.0, 50.9, 36.6

Ja dieet läbi. Seedimine suurepärane, enesetundel pole ka häda midagi, pea ei valutanud ja kui kaalusin uuesti 25. aprillil, olid tulemused endiselt:
57.1 kg
28.4 % rasva
51.8 % vett
37.0 % tailiha.

____________________

Minu isiklikud kommentaarid:
* Enne rohelise paprika supisse hakkimist, MAITSKE!!!! seda!!!!! Kui see raip on mõru, siis on kogu supp mokas ja kui supp mokas (maitseb nagu maltsasilo), siis ka dieet mokas. Jälkust ikke vabatahtlikult suhu ei pane, eksole.
* Vali dieedi pidamiseks ülikiire periood, kui sul ei ole aega söögi teemal üleliia kinnisideid aretada. Kui tööl on kiire, siis supp purgiga kaasa, meelespea piiksuma ja õigel kellaajal siis supp mikros soojaks ja näsima. Vabal ajal ma ilmselt oleks hulluks läinud, leiba ja kartulisalatit igatsema hakanud vms. Kiirus aitas dieedi reegleid järgida.
* Larbi vett nagu loom!!!! Nii kui vesi joomata jääb või sööd suppi alla 3 suure kausitäie päevas, võib seedimine kinni kiiluda. Hädasti tarvis, eksole.


Olen seega inimkatse tulemusel tõestanud, et see dieet toimib. Väheneb nii kaal kui ka rasvaprotsent. Kui pärast dieeti kaalujälgimisega jätkata, õnnestub paremini... Kuni kaalujälgimise vallas libastumiseni. Siis on tõesti kõik see maha kupatatud pekk kõksti kintsus tagasi.

Ahjutrenn

Kuigi ma ei ole kaalu peal mingit monitooringut läbi viinud, on siiski juba tunda, et keskküttega majast esimeselt korruselt ahjuküttega majja teisele korrusele kolimine oli vägagi tervislik valik.

Kõigepealt tuli kuur tühjaks kraamida. 3 tundi, neljakesi.
Siis puud kuuri laduda. 2 tundi, kahekesi (puud võrkkottides, 8 ruumi).
Iga õhtu või ülepäeviti trampimine kuuri puude järele ja täis puudekastiga jälle üles tuppa.
Puude ahju ladumine kaks korda päevas.
Ahju puhastamine tuhast kaks korda päevas.
Tuhapange väljaviimine kord nädalas.
Keskmisest tihedam prügikasti vahet tiksumine, kuna ka puudest vabanenud võrguräbalad tuleb ära visata.
Kuna ahi parasjagu tolmu tekitab - puupuru, tuhk jne - siis ülepäeviti on köögis kui toidukäitlemise ruumis vaja tolmu pühkida.
Kui ahi juba köeb, tuleb sooritada harjutusi kükki-püsti-ahjuust kangutama-tukke segama-ahjuuks kinni üsna mitu korda.

Keskküttega kodus oleksin sama aja lihtsalt lebotanud! Kõht õieli teleka ees - enamasti siiski samal ajal kudumisvardaid klõbistades, aga no ikkagi...

Ja veel - ahju omamine soodustab hommikusöögi söömist. Ma muidu säästsin kallist uneaega sellega, et ärkasin hiljem, võtsin söögi tööle kaasa ja sõin hommikusööki seal. Aga hommikune ahjukütmine eeldab 2 tundi varem tõusmist ja ahju juures valvamise ajal on väga hea rahulikult putru keeta, tee tõmbama panna, tööle lõunasöök kaasa pakkida ja just siis, kui minu lemmiklammas Shaun (www.shaunthesheep.com lehekülje andmetel siiski oinas?) asjatama hakkab, on söed parasjagu ergavad ja puder valmis, nii et teleka ette multikat kaifima ja putru näsima :)

Eks näis, mis minust kevadeks saanud on, kui kütteperiood kord läbi saab.

Seega - soovitan soojalt kõigile pekiga võitlejatele ahjukütet!

Nõmedusest, hingesittumisest ja taktitundest

.... Silmakirjalikkusest ka.

Ütlen kohe alguses ära, et see postitus ei ole klassikaline pekipesa peatükk, kus juttu söögist ja sellega koonerdamisest salenemise eesmärgil. Aga kuna kõigil paksudel on kogemusi kõikvõimalike vääksatustega nende isiku pihta, siis ma arvan, et ei ole see postitus nii väga vales kohas küll.

Hüpoteetiline situatsioon. Viibite seltskonnas, kus on igasugust rahvast - tuttavaid, pooltuttavaid, vähem tuttavaid, võhivõõraid. Üks väga hea tuttav ka. Te teate, et sellele inimesele meeldib miski väga-väga ja see miski erineb mainstreamist kardinaalselt. Võtame näituseks, et see miski on muusika. Sihuke rokipoolne, karvane. Teil tekib võimalus selle inimese kuuldes sihukest muusikat arvustada. Mida teete? Kääksute või jätate kääksumata?

Ütlen kohe otse välja, et minu muusikaline maitse (ja muudki mulle olulised asjad-inimesed) teenivad teatud kanalist alatasa negatiivset reaktsiooni ja seda detsibelle säästmata ning järjepidevalt. Inimese poolt, kes ei väsi jutlustamast, KUI oluline on taktitunne ja teistega arvestamine.

Tekib küsimus, kes on "teised"? Mina ilmselt mitte. Aga no ma olen nõme ka, nagu välja tuleb. Või misasi on "taktitunne"? Ilmselt mitte nõmedate puhul rakenduv element.

Siit tekib küsimus, miks minuga üldse suheldakse? Miks kannatatakse minusuguse seltskonda juba AASTAID? Ei oleks ju tarvis - või kuidas?

Projekt 900.-, 1-8. oktoober

Nii, läkski lahti. Projekt, kuidas 900.- eeku eest kuus kõhu tervislikult täis saab süüa.

Reeglid:
1. Kõik söögikraam tuleb reaalselt osta, toidulised annetused aiaomanikelt turuhinna järgi ümber arvutada - sest kõigil ei ole selliseid lahkeid annetajaid.
2. Ei midagi kriminaalset - ei mingit naabri aias raksus käimist, ööpimeduse katte all põllult varastamist, Shnelli tiigi ääres partide jahtimist.
3. Kõik söödu ilusti kirja panna, siia blogi.
4. Pidada silmas tervisliku ja mitmekülgse toitumise põhimõtteid.
5. Kirja ei pea panema külas söödud asju - sest keegi ei arvuta ju külas söömist oma eelarve kokkuhoiuks.
6. Püsida Kaalujälgijate poolt kehtestatud 18 punkti piires per päev.

01. oktoobril lihtsalt vedas, sest oli õppereis, kuhu sisse mahtus ka tasuta lõuna. Kolmekäiguline. Ei tea, kas selle peaks kah kuludesse arvama...

Igatahes sõin hommikul veel kapis olnud kaerahelvestest ja -kliidest putru, võlts-vahtrasiirupiga, mida oli ka "eelmisest elust" laua pääl. Lõunaks frikadellisupp, seapraad kartuli ja hapukapsaga, tarretis vahukoorega. Ja õhtuks suvikõrvits (mis selle kilohind võiks olla? selle peaks kirja panema, sest igaühel ju ei ole sihukesi sõbralikke tuttavaid, kes suvikõrvitsaid kingivad) oliiviõliga, mida oli ka veel kapis suvise reisi ajast. Mitmekülgselt söödud küll, ainult puuvilja ei söönud see päev.

02. oktoobril sõin kah hommikul vanadest tagavaradest putru. Linnas sõin käigu päält suuuuure saiakese (kurb hakkas, noh!) rosinate ja glasuuriga, 7.60. Kirves saiakese kohta, ma ütleks. Aga nigu prantslannade raamatus õpetati - kui üldse midagi patust süüa, siis olgu see hästi tehtud ja meistri poolt käsitsi, mitte vabrikust konveieri stiilis. See saiake seda kõike oli kah, nii et ei mõtlegi põdeda. Lõuna jäi vahele! Sest käisin poes. Prismas. Loen nüüd tšeki päält siia ilusti üles, misasjad ma kõik kärusse loopisin:
Eestimaised kartulid, 4 kilo ringis 40.10
Spiraalmakaronid 500 g 6.50
Pekingi kanawok, 300 g 29.90
Lahja majonees 10.50
Redised 7.86
Veski Mati kiirkaerahelbed 9.50
Tomatid, pea kaks kilo 24.13
Kurgijupid 6 tk 8.92
Paprika, 2 suurt kauna 10.76
Kollased ploomid, 7 tk 15.54
AB light maitsestamata jogurt 10.90
Teravamaitseline tomatikaste 12.50
Tabascoga tomatimahl 13.50
Heeringafileetükid 11.90
"Jahimehe" suitsujuust 284 g 20.59
Kokku: 233.10

Arvestasin sedamoodi, et kana, makarone ja heeringat peaks jätkuma kumbagi kolmeks korraks ja juustu viieks korraks. Juurikaid pean hakkama harjunust vähem sööma. Puuviljadega on natuke hädine see olek, sest sihukesi, mis maitseks, Prismas eriti ei ole. No näevad sellised välja, nagu oleks toodetud vahakujude muuseumis.

Tahtsin, aga jätsin ostmata: rasvata greibijogurt (18.90 vist), sest ei oleks jaksanud tassida rohkem. Hommikusöögihelbed + piim, kallis tundus. Sinepirelish'i-kodujuust (15.50), tundus kah kallis... ja ei oleks tassida ka jaksand. Veel tahtsin Vahemere maitseainet (18.50), mida jätkuks ühe ahjuvormitäie gemüüse maitsestamiseks ja umbe hää saaks, aga no kallis tundus ja see vormitäis on mul kah ainult üheks õhtuks teleka ees ää nahistada.

Õhtul järasin ära 3 ploomi (270 g kokku!), viiendiku juustu ja suure klaasi tomatimahla. Päev otsa istun arvutis ja klõbistan aja pääle tõlkida, no ei jõua sööma... Nii et käes on süsivesikud, natuke valke, puuviljad ja vesi. Aga gemüüset ei olndki. Polnud eriti tervislik päev ühesõnaga. Kuigi, pisemaks tõmbunud magu on täitsa tervitatav tagajärg tegelikult?

Täna on 3. oktoober. Puder on juba söödud, endiselt peavad vastu eelmise kuu eelarvest ostetud kaerakliid ja -helbed. Seda va vahtrasiirupit on ka paariks korraks veel. Ja siis tuleb kiiresti midagi leiutada eelmisel nädalal osetud Rukkipaladest, et neid ei peaks minema viskama.

Pärilik kaalujälgijageen - ?

Kas selline asi võib olemas olla? Kas inimesel võib geenide standardpaketis olla selline programmijupike, mis paneb ta pidevalt raalima selle kallal, et kui täna söön rohkem, siis homme sellevõrra jälle vähem ja nii kogu elu?

Jõudsin "Prantslannad ei lähe paksuks" teosega peaaegu viimase peatükini. Pidevalt läbiva joonena ilmneb põlvest põlve edasi pärandatud traditsioon ise süüa teha, regulaarselt vett juua ja süüa "päris" toitu, mitte light- ja tehisvariante. Ma millegipärast ei usu, et tegemist on ainult kasvatusega... lapsed ju enamasti mingil hetkel pööravad vanemate kasvatustöö vastu ja hakkavad ISE omamoodi elama ja asju ajama. See peab olema geen...