Kasulikud harjumused

Vabandust, et viibisin õppereisi tõttu sellest bloginurgakesest eemal. Mõnus ja hariv kogemus oli, selliseid võtaks veel. Aga mõne aja pärast, las ma nati seedin.

Tänane kirjatükk on inspireeritud minu lemmikfilosoof Sammalhabe kuulsast sententsist "Looduses peab valitsema tasakaal." Ehk siis kui juba ammu said üles loetud kõik mu negatiivsed harjumused, järelikult tuleb nad tasakaalustada positiivsete harjumuste loeteluga.

Hommik.
Kõik on valmis - see ulatub tegelikult eelmisse õhtusse, kui ma laon omad riided toolile valmis, pakin tööle minekuks vajalikud kodinad kotti ja kui jõuan, siis teen võileivad kah külmkappi valmis, et karbiga tööle kaasa võtta. Ei pea uimase pääga veel pakkima kah hakkama.
Musikaalne energiasüst - ka kõige viletsamal hommikul ja kõige tõbisemas olekus saan silmad lahti ja rõõmsal vudinal majast välja, kui mu pisike Apaceri mp3-mängija midagi sütitavat pakub. Proovige ka Stingi "Every Little Thing She Does" saatel oma igapäevast hommikuputru süüa ;) Võrreldes esivanema raadiost plahvatavate sõja- ja katastroofiuudistega on see igatahes hulga parem.
Kaalutud kogused - sa kasutad seda, mis on sul nina all, soovitavalt keset lauda. Järelikult tuleb selle koha pääle paigaldada KAAL. Alates sellest hetkest, kui ma selle kaalujubina ostsin, on ta keset lauda seisnud ja igal hommikul pudruhelveste ja võileivakatte kaalumine tuleb täitsa automaatselt.
Klaas vett - klaas peab olema ilus. Klaas peab olema eriti ilus, kui temast juuakse midagi kohustuslikku, näiteks igapäevast veekogust, mis on suhteliselt suur. Minu klaas on roheline, natuke mullikesi on tema sees ka... ja tuli ta Helsinki Indiskast. Mahutab 400 ml, kui peaaegu servani täis valada. Enne hommikusööki sööma ei hakka, kui selle klaasi täis vett on ära joodud.
Sammulugeja - teate, mis see on? Pisike massinavärk, mille ekraanilt on näha, mitu sammu parasjagu käidud on. Kinnitatakse vöö külge ja samme loeb astumise põrutuse järgi. Saab osta spordipoodidest või supermarketite sporditarvete osakondadest. Ei maksa palju. Iga päev klõpsatan ta vöö külge ja õhtul kirjutan näidu üles. Rekord on 38 000 sammu, mille registreeris sõbrantsi sammulugeja Budapesti reisil. Vähemalt 7000 peab päevas ära päterdama.

Päev.
Veelarpimine - arvuti ees istumine ja klaveri klõbistamine ajavad millegipärast nii hullusti jooma, et ei kujuta oma päeva ilma veeta (või teeta) ettegi. Et mitte kallist tehnikat kogemata täis lödistada, hoian arvuti kõrval joomise vett Eviani 0.75 l "lutipudelis."
Regulaarne lõunasöögiaeg - kui kell saab 13:00 ja ma ei ole veel süüa saanud, siis paneb bioloogiline kell täie volüümiga plärisema. Kohe sööma, või muidu!
Pausid töise tegevuse vahele - selleks, et juhe kokku ei jookseks, tuleb midagi muud ka teha, näiteks midagi prügikasti tassida, kellegagi lobiseda või jalutama minna. No seda viimast ma veel ei oska eriti hästi. Ja jalutada töökoha ümber kah eriti ei ole kuskil... parki ega pinke ega midagi.
Siesta - vabal päeval kella 14-16 vahemikus allakirjutanu MAGAB. Kui vähegi võimalust antakse. Kui keegi ei helista nigu poolearuline ja ei nõua seda ja teist ja kolmandat.

Õhtu.
Ise tehtud söök - ei taha enam poekraami, mida süüakse enamasti otse karpidest, nii et laud näeb välja nagu natüürmort teemal "joodiku jõulud." Ei. Mitte mulle. Söögil peab ikke tegu ja nägu ka olema, iseloomust rääkimata. Söögi koht on taldrikus või kausis või vaagnal. Ja söök peab olema võimalikult ise tehtud, et ikke teada oleks, mis söögi sees on. Välistamaks sulepuru ja munakoorte või karvade ja kapjade paiknemise söödava kraami sees.
Käsitöö pusimine teleka ees - see harjumus ei ole veel eriti hästi juurdunud. No lihtsalt ei ole kogu aeg midagi nikerdada. Aga kui mingi kudum või õmblustöö pooleli on, siis sellega tegelen enamasti teleka ees. Ei lähe nüriks kätte ja välistab teleka ees söömise võimaluse :)
Viskamine - kui midagi osutub mittevajalikuks, siis viskan minema. Ilma igasuguste krokodillipisarateta ega pikemalt juurdlemata, et ÄKKI annaks sellest midagi veel teha... Äkki my ass. Mis üle, see ära. Kui ei taha rämpsu sisse ära uppuda.
Hommikuks asjad valmis - et saaks võimalikult kaua magada, loomulikult! Naine, nõrkus on sul nimeks - ja laiskus perekonnanimeks...

Öö.
Ilma uneta magama ei lähe - st voodisse und ootama pole mõtet minna, nagunii ta ei tule niipea ja selline lakkevahtimine ei aita midagi. Parem kuni viimse energiaraasu ammendamiseni arvutis midagi urgitseda või kududa või lugeda ja alles siis, kui päris uni platsis, põhku pugeda.
Lugemine - enne magamajäämist lugemiseks on terve arsenal igasuguseid põnevaid paberist värke voodi kõrval. "Prantslannad ei lähe paksuks," "Pilates Style," Robbie Williamsi raamat, mille laps mulle laenas... Ja kui uni peaks keset ööd ära minema, siis lugemine toob ta kõige kiiremini tagasi ka.

Ei tea, kuidas selle tasakaaluga nüüd lood on, aga mulle millegipärast tundub, et neid positiivseid harjumusi sai märksa vähem kui negatiivseid. Hmh. Järelikult on neid tarvis juurde hankida. Näiteks saada ennast kogu oma laiskuses nii kaugele, et näiteks regulaarselt trennis käimine ja muidu liigutamine külge harjutada...